Kodukirjand Mida hindan õpetajas? Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagistelt õpetajatelt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega, on lõbus, räägib erinevatel teemadel õpilastega ja jagab nõuandeid, teine õpetaja aga on range, ei lase korda rikkuda ja karistab kohe vastavalt. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunniajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli
rahul olla. 5 Looming Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Aidi Valliku esimene noorsooraamat kannab nime ,,Kuidas elad, Ann?". Aidi Vallikul tekkis mõte noortele raamat kirjutada kirjanduse õpetaja olles. Sellega soovis ta täita tühimikku eesti noorsookirjanduses ning idee sai alguse tema kunagistelt kaheksanda klassi õpilastelt, kes nägid koolis kurja vaeva raamatuga "Ümera jõel". Õpetaja oli seepeale õpilastelt küsinud, et mida üks põnev raamat sisaldama peaks. Noorte meelest pidi ühes huvitavas raamatus olema tülitsemist nii vanemate kui sõbrannadega, karjumist, ,,tina panemist", narkootikume, seksi ja õnnetut armastust, mõni võiks surma saada ja keegi kodust põgeneda. Teemad tahvlil kirjas, jõuti üheskoos järeldusele, et sellist raamatut pole maailmas olemas
s-tunnus eitava kõne minevikuvormides (ei peksetäs ‘ei pekstud’, ei visäs ‘ei visanud’), lõputa da-tegevusnimi (harjuta ‘harjutada’, riöki ‘röökida’), des-vormi tunnus -s (harjutas ‘harjutades’, riäkis ‘rääkides’). Läänemurre 9 Kõneldakse kogu Lääne-Eesti rannikul alates Noarootsi kunagistelt rootsikeelsetelt aladelt põhjas kuni Läti piirini lõuunas; Hajuva tuumaga murre: väga vähesed jooned on omased ainult läänemurdele, tavalisem on, et need on laiemalt lääne-eestilised jooned, millele võib liituda mõni omapärane nüanss. Vähe kogu murdealale ühiseid erijooni; Ühisjooned Tihedad kontaktid saarte murdega: o saartelt mandrile epenteetiline palatalisatsioon, nt taet ‘taat’;