peaks tunnustama Palestiinat riigina, ei soovita seda praegusajal teha isegi sellised rahumeelsed ja demokraatlikud riigid nagu Soome ja Eesti, kes leiavad, et Palestiinal puuduvad veel mitmed riigile omased tunnused. Sellele vaatamata tunnustas esimese EL-i riigina 2014. aasta oktoobris Palestiinat riigina Rootsi Kuningriik, mille kiitis heaks ka Europarlament. Samas on põikpäine B. Netanyahu teatanud, et tema juhtimise all ei tagastata iialgi Palestiinale nende kunagiseid alasid, ent nüüd juutidele “pühadeks paikadeks” saanud alad nagu Hevron, Beit Lehem, Beit El ja Shilo. Sellise avalduse peale teatas 15. septembril 2014 tollane Soome välisminister Erkki Tuomioja, et sõjaka Iisraeli vastu tuleks rakendada sarnaseid sanktsioone nagu Lääneriigid rakendavad nüüd Moskva vastu seoses viimase sõjalise invasiooniga Ukrainasse. 2015. aasta 23. märtsil aga teatas USA president B. Obama oma intervjuus BBC-le, et Iisraeli ja
plaanitakse mingit uut ehitist (teed, maja). 90% kaevamistest on päästekaevamised. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikat, selleks et kõike fikseerida. Kogu ala ruudustatakse ära (meetrised ruudud). See on selleks, et kõik, mis kaevates välja tuleb, saaks plaanile kanda jm. Kaevamine käib plaanile vastavalt (nt 10 ja 5 cm kaupa). Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate, kühvlite, pintslitega, sõelaga, leiud joonistatakse ja pildistatakse. Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse kihtide kaupa. Kaevandi seintel ehk profiilil on näha palju jälgi (nt tulekahju). Kaevamine viiakse läbi kuni loodusliku pinnani. Kultuurkihi tekkimine. Mullavallid olid kunagi ümber maja müüri ja kaevu augu asemel. Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus