suunatuna, eesmärgiks oli inimeste õnnelikuks tegemine. Enne revolutsiooni oli igal seisusel omad privileegõigused ning vabadus tähistas iga mehe erilist õiguslikku seisundit, just ebavõrdsus oli vana õiguse olemuslik joon. Peale revolutsiooni on vabadus automaatselt kõigile kuuluv abstraktne mõiste. Enam ei kuulu see mingi regendi privileegi hulka. Vabaduse abstraktsus teeb selle aga ohustatavamaks ning kergemini kummutatavaks kui see oli vanal ajal. Sellest ajast hakkavad tulenema ka üksikud teised vabadused, õigus elule, omandile etc. käsitledes revolutsiooni ei saa me mööda vaadata inimese ja kodanike õiguste deklaratsioonist (mis hiljem võetakse sõna-sõnalt prantsuse põhisedusesse): vabadus seisneb selles, et võib teha kõike mis ei kahjusta teisi inimesi, üksnes seadusega saab keelata ja käskida seadus on üldise tahte väljendusega. Üheks abinõuks uue vabaduse kaitseks sai kirjutatud
Edasi leiame analoogilisel viisil, et X ¬Y = t ning Z ¬X = v, mistõttu X ¬Y (Z ¬X) = v. Lõpuks näeme, et X ¬Y (Z ¬X) Y X = v. Vaadeldaval väärtustusel on valem järelikult väär. Definitsioon Lausearvutuse valemit nimetatakse · samaselt tõeseks, kui ta on igal väärtustusel tõene. · samaselt vääraks, kui ta on igal väärtustusel väär. Definitsioon Lausearvutuse valemit nimetatakse · kehtestatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtustusel tõene. · kummutatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtustusel väär · Iga samaselt tõene valem on ka kehtestatav. · Iga samaselt väär valem on ka kummutatav. · Valem on samaselt väär parajasti siis, kui ta pole kehtestatav. Seosed valemiklasside vahel: Lause: Valem on samaselt tõene parajasti siis, kui tema eitus ¬ on samaselt väär. TÕESTUS: Andes valemis esinevatele lausemuutujatele suvalise väärtustuse, näeme, et valemite ja ¬ tõeväärtused on vastupidised