6 Pistaatsiapähkel Harilik pistaatsia (Pistacia vera) kuulub anakardiliste (äädikapuuliste) sugukonda ja on looduslikult levinud Kesk-Aasias ja Afganistanis. Üheksa liiki pistaatsiaid kasvab Euraasias, üks liik Kanaari saartel ja veel üks Kalifornias ning Mehhikos. Tärpentinipistaatsia vaigust valmistatakse küprose tärpentini ja mastikspistaatsia kummivaigust mastiksit. Arvatakse, et kõige varem hakati harilikku pistaatsiat kultuuristama Süürias, kust levis Itaaliasse ja Vahemeremaadesse. Iraanis on pistaatsiat kasvatatud kultuuritaimena umbes 1500 aastat. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Viljakandvusega ei ole pistaatsia just helde, andes saaki üle aasta.Hariliku pistaatsia vili - pistaatsiapähkel on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja
Näiteks kvaliteetse suus sulava pistaatsia-baklava kilohind jääb 500 krooni kanti. Populaarsed on ka eri maitsete ja küpsetusviisidega piima baasil tehtud pudingud, näiteks riisi- või mandlipuding. Omapärane on magus sültjas piimapuding, kuhu on lisatud ülipeenikesi broileri rinnafilee kiude, mis annavad nätskema tekstuuri. Minu lemmikuks on aromaatne damla sak?zä'i puding, mis tehakse mastikspistaatsia puust saadavast lõhnavast kummivaigust. Väga omapärane lõhn ja värskendav maitse. Teiseks lemmikuks on ahjus küpsetatud kuum halvaa, mida serveeritakse pisikeses savianumas. Kodus annab teha un helvas'i ehk jahuhalvaad ja irmik helvas'i, mis on küpsetatud manna ja piiniaseemnetega, yaz helvas'i, mis on tehtud mandlitest. Väga eriline maius on a?ure, mida kirjeldatakse kui magusat suppi keedetud ubade, nisu ja kuivatatud puuviljadega. Vahel lisatakse serveerides kaneeli ja roosivett. Legendi kohaselt oli seda esimest korda
annaabi.ee 
