Brunvand aga väidab, et kuigi linnajutud on tuntud laiades Ameerika ringkondades, igas vanuses ja igas põlvkonnas, on nad siiski eriti populaarsed keskklassi ameeriklaste hulgas ja väikelinnade elanike hulgas, kes põhjendatult armastavad rääkida erilistest, ebatavalistest sündmustest (Brunvand 1981, 146). Mõlemad autorid on aga ühisel arvamusel, et mõningad jutusü¥eed on soositumad noorte hulgas (nn. söögiisujutud, sadistijutud, kummitusjutud). Seda väidet kinnitab ka eesti aines. Linnajutte: * ee on tõestisündinud jutt, mis ma tast räägin. Ega see pole väljamõeldis. Üks rääkis mulle mitu aastat tagasi juba, et nad sõitnud "Sahheniga" - 08-ga. Sõitsid sellega metsa kuhugi talvel ja vingu kätte surid ära. Nemad seal kummutasid /napsitasid/ või ööbisid või, ma ei tea, mis nad tegid seal ja autol mootor töötas ja surid vingu kätte ära. Kevadel auto leiti ja siis keegi ei tahtnud osta
Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territoorium vs tegevus 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anünüümne 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu - vanavara ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade (sic!) laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /..