Ükski rahvas ei ole mitte kunagi nii palju Jumala pärast kannatanud. Juudid on hajutatud kõikide rahvaste sekka, neil ei ole kuningat ega ilmalikku valitsejat, neid rõhutakse materiaalselt otsekui peaksid nad oma elu iga päeva välja lunastama. Juutide halba kohtlemist peetakse Jumalale meelepäraseks teoks. Niisugust vangistust, mida juudid taluma peavad, võtavad kristlased kui Jumala ülima viha märki. Juutide elu on nende kõige suuremate vaenlaste kätes. Nad näevad kummitavaid luupainajaid isegi unes. Taevas on nende ainus pelgupaik. Kui nad tahavad lähimasse linna minna, peavad nad ostma kaitset suurte rahasummade eest kristlike valitsejate käest, kes soovivad tegelikult neile surma, et nende vara konfiskeerida. Juudid ei saa omada maad ega viinamägesid, sest keegi ei taga neile turvalisust. Raha laenamine on seega ainus amet, mis neile elatise teenimiseks on jäänud ja see omakorda viib nad kristlaste viha alla. Halvustamine
Suurel isandal on aga vastupidine olukord, taevas saab kuuma tooli, toop tule ja tõrvaga. See oli eriti populaarne pärisorjuse alal Soome lahe lõunapoolel. "Mataleena laul"- keskaegse vaba soomenduskunsti meisterlikkuse näiteid. Algstseen pärineb kahest romaani keelealal sündinud legendilaulust. Germaani ja slaavi legendivastetes kujutatakse Magdaleena roojasust, verepilastuslikke armusuhteid, tema kummitavaid, ilma peata pisipoegi ja temale mõistetud karme patukahetsus-ülesandeid räigetes värvides. Esteetilise mõõdupuuga hinnatuna on see soome rahvaluule tippsaavutusi. Ülesehituselt tihe, omapärane ja dramaatiline, temaatiliselt rikas. Sotsiaalne ja rahvuslik vastandus. Ballaadid ja korduslaulud Hiljemalt 13. sajandil saabus põhjalasse ballaad ehk tantsulaul. Soome ballaadid on esijoones skandinaavia ballaadide mugandused. Skandinaavia ballaadidel tuli loobuda oma meloodiast,
annaabi.ee 
