cacao (tõlkes ,,jumalate toit"), mille viljade seemned annavad meile tooraine selle suussulava hõrgutise tootmiseks. Tee kakaopuust erinevate sokolaaditüüpideni on aga pikk ja keeruline ning seotud veel tänapäevalgi mitmete mõistatustega. (Suitsu, 2004) 2.1. Kakaopuu Igihaljas ja igiõitsev kakaopuu vajab kasvamiseks sooja kohta, kus temperatuur on pidevalt 27- 30 ºC, suhteline niiskus 90- 100% ja aastane sademete hulk 1700- 3000 mm. Enamasti kasvatatakse kakaopuid banaani- või kummipuude all - need pakuvad kakaopuule hädavajalikku varju liigse päikese eest. Kakaokasvatuseks vajalikke tingimusi leidub ekvaatori ümbruses, mandrite järgi vaadelduna Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Kaug-Idas. Suurimaks kakaotootjaks on praegu Elevandiluurannik. (Suitsu, 2004) Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine
hõrgutise tootmiseks. Tee kakaopuust erinevate šokolaaditüüpideni on aga pikk ja keeruline ning seotud veel tänapäevalgi mitmete mõistatustega. (Suitsu, 2004) 2.1. Kakaopuu Igihaljas ja igiõitsev kakaopuu vajab kasvamiseks sooja kohta, kus temperatuur on pidevalt 27- 30 ºC, suhteline niiskus 90- 100% ja aastane sademete hulk 1700- 3000 mm. Enamasti kasvatatakse kakaopuid banaani- või kummipuude all - need pakuvad kakaopuule hädavajalikku varju liigse päikese eest. Kakaokasvatuseks vajalikke tingimusi leidub ekvaatori ümbruses, mandrite järgi vaadelduna Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Kaug-Idas. Suurimaks kakaotootjaks on praegu Elevandiluurannik. (Suitsu, 2004) Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine
enamasti 1015 tm/ha ning lõunapoolkeral 3040 tm/ha, nende raiering on harilikult alla 30 aasta (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Troopiliste piirkondade puuistandike liigilises koosseisus domineerivad eukalüptid, järgnevad männid, akaatsiad ja suur tiikpuu. Näiteks on eukalüptiistanduste keskmine aastajuurdekasv olenevalt liigist 10 60 tm/ha. Mitmesuguste teiste sh toidusaaduste saamiseks rajatud istandused on näiteks kummipuude, kookos- ning õlipalmide, ameerika pirnlooreberipuu e. avokaado, kaneelipuu, banaanide, teepõõsaste ning kohvipuude kasvatamiseks. Istandustest saadav üha suurenev puidukogus aitab tunduvalt vähendada survet looduslikele metsadele. Istandikud aitavad oma kiire biomassi juurdekasvuga siduda hulganisti atmosfääri süsinikku ja nõnda tasakaalustada võimalikku kliimamuutust. Lõpuks annavad istandikud tööd miljonitele maapiirkondade
annaabi.ee 
