hankija avaliku võimu kandja. g) Toimingud. (Reaal-)toiminguteks loetakse haldusõiguses: ametnike ja asutuste töötajate igapäevane töö (dokumentide vormistamine, õpilaste õpetamine, tee remontimine); informatsiooni kogumine (turvakaamera kasutamine, sõidukite kiiruse mõõtmine) ja töötlemine (päringutele vastamine, pressiteated, andmete avaldamine kodulehel, andmekogude pidamine ja ristkasutus); vahetu sunni kasutamine jõustruktuuride poolt (kumminuia, pisargaasi, veekahuri, käeraudade jms kasutamine, lask tulirelvast); rahalised sooritused (raha väljamaksmine ja vastuvõtmine, sh pangaülekannete teel); tehniliste seadmete käitamine ja avalike asjade kasutamise korraldamine (ametiautoga sündmuskohale sõitmine, soojasõlme tööshoidmine, heitmete paiskamine loodusesse, linna staadioni haldamine); ametiasutuste mitteformaalsed läbirääkimised ja kokkulepped eraisikutega;
Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Ühe osa toiminguid toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. Neid võib liigitada vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Neid võib ka nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. Toimingute puhul saab eristada teatud liike: Reaaltoimingud – soovitud mõju on faktiline. Näiteks politseiniku kumminuia löök, liikluse jälgimine, kinnipeetavale asja väljastamine või rahalise toetuse väljamaksmine. Kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise on haldusakt, vanga sees ümber paigutamine (ühest kongist teise) – on kohtupraktika lugenud toiminguks. Teabetoimingud – mitteregulatiivsed teated, selgitused, soovitused, hinnangud, ettepanekud, hoiatused, vastused teabenõuetele, määrangukirjad, andmete
annaabi.ee 
