· Archimedese seadus. o Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga. Kui keha tihedus on suurem kui vedeliku tihedus, siis pole vedeliku üleslükkejõud piisav raskusjõu ületamiseks ja keha vajub vees sügavamale (setib, upub), kui keha tihedus on väiksem vedeliku omast, siis lükkab vedelik keha ülespoole. · Cartesiuse tuuker. o Kummikilele vajutades saab suurendada rõhku mensuuri sees, mistõttu väheneb kumminuku ruumala ja tihedus kasvab. Kumminukk vajub sügavamale. Rõhku alandades nukk paisub, tema ruumala suureneb, tihedus väheneb ja nukk tõuseb pinnale. · Jäämägi, laevade veeväljasurve. o Jäämägi mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud. o Veeväljasurve vee kogus, mille ujuv laev välja tõrjub
kõigest, mis Universumis toimub. Et jõuda selleni, mida kutsutakse aegruumiks, ühendab üldrelatiivsusteooria ajamõõtme kolme ruumimõõtmega. See teooria hõlmab gravitatsiooni, väites, et aine ja energia jaotus Universumis koolutab ja moonutab aegruumi nii, et ta ei jää tasaseks. Niisuguses aegruumis püüavad esemed küll liikuda sirgjooneliselt, kuid nende tee paindub, sest aegruum on kõverdunud. Seetõttu liiguvad nad nii nagu mõjutaks neid gravitatsiooniväli. Asetame kummikilele suure kera, kujutamaks Päikest. Kera raskus surub kummikile lohku, modelleerides ruumi kõverdumist Päikese lähedal. Kui nüüd panna kummikilele veerema kuullaagri kuulikesed, siis ei veere nad otse üle kile, vaid hakkavad ümber suure kera tiirlema otsekui planeedid ümber Päikese (joon 2.3) Antud analoogia pole aga täielik, sest kõverdunud on üksnes ruumi kahemõõtmeline Joon. 2. 3
kõigest, mis Universumis toimub. Et jõuda selleni, mida kutsutakse aegruumiks, ühendab üldrelatiivsusteooria ajamõõtme kolme ruumimõõtmega. See teooria hõlmab gravitatsiooni, väites, et aine ja energia jaotus Universumis koolutab ja moonutab aegruumi nii, et ta ei jää tasaseks. Niisuguses aegruumis püüavad esemed küll liikuda sirgjooneliselt, kuid nende tee paindub, sest aegruum on kõverdunud. Seetõttu liiguvad nad nii nagu mõjutaks neid gravitatsiooniväli. Asetame kummikilele suure kera, kujutamaks Päikest. Kera raskus surub kummikile lohku, modelleerides ruumi kõverdumist Päikese lähedal. Kui nüüd panna kummikilele veerema kuullaagri kuulikesed, siis ei veere nad otse üle kile, vaid hakkavad ümber suure kera tiirlema otsekui planeedid ümber Päikese (joon 2.3) Antud analoogia pole aga täielik, sest kõverdunud on üksnes ruumi kahemõõtmeline lõige ehk kummikile pind, aga aeg on jäänud Joon. 2. 3
annaabi.ee 
