Vahel tuleb last lausa mängima õpetada. Tähendused ja seosed hakkavad siis lapsele külge ka igalt poolt mujalt, televisioonist, täiskasvanute omavahelisest suhtlemisest jne. Kõik nähtu lülitatakse mängu. Kui lapsevanem tahab näha, milline ta on, on tal lihtsalt vaja jälgida oma laste mängu. See, mida sealt näha võib, ei pruugi olla meeldiv, kuid kindlasti õpetlik. Hiljem, kooli minnes, vajavad lapsed oma mängudeks ruumi, vahendid valivad nad juba ise pall, tasod, spinnerid, kummikeks jms. Sellel perioodil on juba raske kontrollida mõjutusi, mis mängu sisu määravad. Ja tundub, et siis enam ei püütagi seda nii väga kontrollida. Lastel puudub spetsiaalne koht, kus mängida ja nii muutub mängukeskkonnaks klassiruum või lausa koridor, mis pole kindlasti soodne paik niivõrd tähtsa asjaga tegelemiseks. Mängukeskkonda luues kas kodus, lasteaias või isegi koolis, tuleks arvestada sellega, et see oleks turvaline
Seista ega joosta ei tohtinud, selle ajasid korrapidajad kohe jalule, kes seisis. Jalutamine oli nii all kui ka üleval koridoris. Peale kolmandat vahetundi läksid sööma 1-4 klass. Sööma pidi minema klasside kaupa rivistatult, trügida ei tohtinud. Tagasi tulles rivistust ei olnud. Kuni neljanda klassini olid WC-d väljas. Neljandas klassis sodis ema koos pinginaabriga WC seinad täis. Ta pidi need koos pinginaabriga ära pesema. Laste seas oli väga populaarne kummikeks. Kes mängisid kummikeksu, need võisid mängida, nemad ei pidanud jalutama. Kummikeksu võis mängida ainult all koridoris. Kummikeksu mängiti kolmekesi, kaks tükki hoidsid kummi, üks hüppas. Veel oli väga populaarne lauatennis, mida mängisid poisid. Kui kevad oli, siis lapsed mängisid õues kummikeksu, veel mängiti ka tavalist keksu, ning joonistati keksukastid, kus hüpati. See oli väga populaarne.
annaabi.ee 
