Γ=Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑘𝑐/(1+𝑘𝑐) Teisendatud kujul: 1/Γ=1/Γ_𝑚𝑎𝑥 +1/(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑘𝑐) Kui 1𝑚^2 pinnal absorbeerub Γ_𝑚𝑎𝑥 mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on Γ ristlõikepindala pindkihis: 𝑆_0=1/(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑁_𝐴 ja ühe molekuli ) Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saame seosest: 𝑙_0=(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑀)/𝜌)/𝜌 Töövahendid. Stalagmomeeter, 6 katseklaasi, keeduklaas, mehaaniline pipett, kummiballoon Töö käik. 1) Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse koht 2)Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml ig 3)Pindpinevuse määramiseks tõmbasin uuritava vedeliku kummiballooni abil st oleks kõrgemal ülemisest märgist stalagmomeetri kaelal (joonisel märgistatud 4)Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5)Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi.
x= H2O (nH2O/nx), pindpinevusjõuga F. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kus x on uuritava lahuse pindpinevus, (H2O) on vee pindpinevus, mille leiame tabelist, kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest n(H2O) on vee tilkade arv. märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja Vee pindpinevus temperatuuril 22 oC on 72, 44 mJ/m2 lastakse vedelikul tilkuda alla pandud keeduklaasi. Loendatakse vedeliku Lahus 1= 72,44* (37/39)= 68,73 (mJ/m2) tilkade arv vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist alumise märgini
Täpsemal s määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis s÷ltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Pindpinevuse määramiseks t÷mmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks k÷rgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi. Loendatakse vedeliku tilkade arv vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. Katset korratakse iga lahusega vähemalt 3 korda, alustades määramist destilleeritud veega ja l÷petades suurima kontsentratsiooniga lahusega. Korrektsete tulemuste saamiseks peab tilkade moodustumine olema piisavalt aeglane (2-3 tilka minutis). TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID
erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi. Loendatakse vedeliku tilkade arv vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. Katset korratakse iga lahusega vähemalt 3 korda, alustades määramist destilleeritud veega ja lõpetades suurima kontsentratsiooniga lahusega. Korrektsete tulemuste saamiseks peab tilkade moodustumine olema piisavalt aeglane (2-3 tilka minutis).
�, a g – raskuskiirendus. mendil P=F ehk ���� ud pindpinevusega vedeliku (selle katse puhul vee) suhtes vutatakse võrrandite suhtest: 2���) ja �_�=(��_� �)/(�_� 2���), v lahus. e, et 2 �))/(�_� �_(�_2 �) ) et �_�=�_(�_2 �), võrrand lihtsustub: (�_2 �)/�_� pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal tri tilkade lugemise meetodil. mmibalooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo . Seejärel kummiballoon eemaldatakse ning atakse vedeliku tilkade ar vedeliku nivoo langemisel tset korratakse iga lahusega vähemalt 3 korda. se suurima kontsentratsiooniga lahusega. Korrektse a piisavalt aeglane. Uuritav aine Propanool Kontsentratsioon, mol/l 1.5 Molaarmass, g/mol 60.1 Tihedus, g/cm3 0.804 Tihedus, g/m3 804000 Temperatuur, K 293
erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil (mitte suuga!) stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi. Loendatakse vedeliku tilkade arv vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. Katset korratakse iga lahusega vähemalt 3 korda, alustades määramist destilleeritud veega ja lõpetades suurima kontsentratsiooniga lahusega. Korrektsete tulemuste saamiseks peab tilkade moodustumine olema piisavalt aeglane (2-3 tilka minutis). Valemid
käivitab vedrumehanism või elektrimootor. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid ja paisatakse välja aspiraatori külgavade kaudu. Nii tagatakse kindla kiirusega õhuvool ja ühtlasi psühromeetri konstandi kindel väärtus - k = 0,000662 . Parempoolse termomeetri reservuaari ümber on mähitud batistist lapp, mis vaatluse ajaks niisutatakse destilleeritud veega. Niisutamiseks on kummiballoon, mille otsas on klaaspipett. Enne vaatlust täidetakse pipett veega nii, et veetase pipetis jääks umbes 1cm allapoole ülemist serva. Psühromeetrit hoitakse vertikaalselt ja pipett koos veega tõstetakse nii, et termomeetri reservuaar koos batistlapiga sukelduksid vette. Tuleb jälgida, et niiskuksid vaid termomeeter ja teda ümbritsev riie ning torud termomeetri ümber jääksid kuivaks. "Märg" termomeeter tuleb niisutada 4 minutit enne vaatluse tähtaega, seejärel
annaabi.ee 
