See ei ole uudishimu; see on eluvõitlus. Juudid on tulnud läbi aja vaid seetõttu, et pööravad enda kasuks nii palju kui annab. Suur osa maailmast on näitelava, kuhu juudid viskavad üha oma siirdeid. (Peamised lihked toimuvad vaimuvallas ja juudid tegutsevad nimelt seal täie jõuga, muu on vaid petlik võõp.) Ristiusk on neile eriti õnnelik leid: ilma salateadmisteta on Kristuse usk järkjärgult langenud vaimselt allapoole juutlust, ainujumala kummardamisest kolme jumala kummardamisse, ja ometi toob ta juutide tava lahjendatud kujul üha uute rahvaste juurde. Seejuures enamasti hävitades, vägivallaga. Ristiusk paneb mustmiljoneid inimesi päevast päeva põlvitama juut Jeesuse ees. Ristiusk paneb inimesi piiblist harduses lugema juutide ajalugu. Kogu ristiuskne maailm mõtleb iga päev juutidele, kogu ristiuskne maailm täidab iga päev juutide kombeid.
Nara ajastut iseloomustab jaapani aeda toodud süntees jaapani ruumikontseptsioonist ja hiina aia kompositsioonist. Looduslike objektide ja esivanemate kummardamine oli Sinto usundi oluliseks osaks - see religioon nõudis püha paika, kus saaks vaimud maa peale tuua; sageli oli selliseks pühaks paigaks jällegi aed. Sintoism eeldas, et inimesed on võrdelised kaljude ja taimedega. Kosed ja väga vanad puud on eriti jumalikud oma unikaalsete omaduste tõttu. Nii sintoism kui budism kaasasid kummardamisse looduse kui ka objektid kui olulised elemendid. Mitmetel kordadel rajati pühamud mägedele või metsikule maaalale, kuid palju praktilisemaks lähenemiseks sai mägede ja veeteede toomine koju aeda. Budismi ch'ani sekt, mis rajati Hiinas 520. a, sai Jaapanis tuntuks kui zen-budism või lihtsalt Zen - see sõna tähendab sanskriti keeles "meditatsiooni". Rõhuasetus on siin distsipliinil, eneseusaldusel, lihtsusel ja sisemusel
annaabi.ee 
