Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud Sigimik võib olla ühe, kahe või mitmepesaline Sigimikus tekivad seemnealgmed Megasporogenees ehk emassugurakkude teke Arhespoor jaguneb meiootiliselt – 4 haploidset megaspoori, millest 3 hävivad, üks jääb ellu ja tuum suureneb ning jaguneb 3 korda mitootiliselt: ◦ Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma ◦ Kummalti pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks ◦ Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk ◦ Teisel poolusel tekivad antipoodid Õievalem ja õiediagramm Valemis: ◦ tupp (calyx) – Ca; kroon (corolla) – Co; tolmukkond (androeceum) – A; emakkond (gynaeceum) – G; lihtne õiekate (perigonium) – P ◦ Kahesuguline, emasõis, isasõis, aktinomorfne,
orbitaalid võib üksiksideme teket vaadelda kui antud alltoodud skeemil: + ühe elektroniga ühe elektroniga kovalentne sigmaside - hübriidne orbitaal hübriidne orbitaal elektronpaar ühtsel orbitaalil Interakteeruvad orbitaalid ei pea olema tingimata hübriidsed. Samuti on võimalik, ühel osapoolel on elektronpaar ning teisel tühi orbitaal, kuid enamasti eeldab sideme tekke kummalti aatomilt üksiku elektroniga orbitaali. Oluline on orbitaalide orientatsioon ruumis, sest side ei saa tekkida vale nurga all interakteeruvate orbitaalide vahel. Kordsed sidemed orgaanilistes ühendites saavad tekkida tänu hübridiseerumata p-orbitaalidele, mis on orienteeritud risti üksiksidet andnud orbitaalidega. Kui mõlemal σ-sidemega seotud aatomil on üks või kaks p-orbitaali koos paardumata elektroniga, siis σ-sideme tõttu tuuakse need üksteisele pii-
annaabi.ee 
