Kõigi saadud argumendi väärtuste korral arvutatakse vastavad funktsiooni väärtused ja valitakse nende hulgast vastavalt vajadusele kas suurim või vähim. 35 Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest allpool, nimetatakse kumerateks. Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest ülalpool, nimetatakse nõgusateks. ) Funktsiooni kumerusvahemike ( X ) leidmiseks tuleb lahendada võrratus f ( x ) < 0 , ( nõgususvahemike ( X ) leidmiseks aga võrratus f ( x ) > 0 . Punkte, mis eraldavad pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse joone käänupunktideks. Nende punktide abstsisse nimetatakse käänukohtadeks. Olgu joon määratud võrrandiga y = f ( x ) . Kui f ( x0 ) = 0 või f ( x0 ) ei ole määratud ja üleminekul väärtusest x = x0 teine tuletis f ( x ) muudab märki, siis joone punkt, mille
Kõigi saadud argumendi väärtuste korral arvutatakse vastavad funktsiooni väärtused ja valitakse nende hulgast vastavalt vajadusele kas suurim või vähim. 35 Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest allpool, nimetatakse kumerateks. Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest ülalpool, nimetatakse nõgusateks. ) Funktsiooni kumerusvahemike ( X ) leidmiseks tuleb lahendada võrratus f x 0 , ( nõgususvahemike ( X ) leidmiseks aga võrratus f x 0 . Punkte, mis eraldavad pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse joone käänupunktideks. Nende punktide abstsisse nimetatakse käänukohtadeks. Olgu joon määratud võrrandiga y f x . Kui f x0 0 või f x0 ei ole määratud
annaabi.ee 
