vaiku hästi täis, kohati ka kännud. Võtad laastud ja lähevad ns tikust põlema, aga tossavad kõvasti. Paakspuu lülipuit põleb ka hästi,nagu püstised konddmis seisavad. Ei vetti ja seega ei oleka seeni küjes., kohati leidub sellised ka tammepuul ja haava oksad. Kuni 50% puust võib olla veel vettimata, surnult seistes. Loeng 3 Palju puitu kulub ehitustes, tähtis vastupidavus ilmale, kuluvusele, soojusuhtivus ja mehaaniline tugevus. Ehituspoutu saab jagada: Välisehitus Kõige olulisem on mänd.(lisaks hea tulepuu) Lisaks on hea puu kuusk, kuusel lülipuitu ei ole. Veel võib ehitada veel haavast, lisaks on ta ka eriotstarbeline. Tamm on kehv sest on kallis ning hea soojusjuht(tihe puit) paksud tammepuidust seinad on ,,igavesed". Kallis on, sest teda on vähe saada ja eestis on ta ka veel enamasti kõver. Kuna tamm on tihe ja raske siis läheb kasvamiseks kauem kui nt mänd
kivimeid, millel määratakse eelkõige kuluvus. Kuluvust hinnatakse materjali kulutamisel tema pinnaühikult eralduva Näiteks DIN 52108 järgi on kulumiskindlus graniidil 4-8 cm3/cm2 marmoril 15-40 " liivakividel 7-14 " 14 tihedal paekivil 15-40 cm3/cm2 · Trepiastmed Tavaliselt valmistatakse intrussiivsetest tardkivimitest ka marmorist või lubjakivist. Esitatakse nõue survetugevusele, kuluvusele, pinnakõvadusele, löögikindlusele aga välistreppide puhul ka külmakindlusele. · Teematerjalid Kasutatakse looduskivimeid, mille tihedus on suurem kui 2550 kg/m3, survetugevus kuivalt minimaalselt 100 MPa ja külmakindlus minimaalselt 25 tsüklit. Maksimaalne veeimavus kivimist parketil näiteks< 0,6%. Tooted: korrapäratu kujuga näit. klombitud ja munakiviparkett või korrapärane tänavaparkettkivi, äärekivi. Intrusiivsetest kivimitest
annaabi.ee 
