2016). Teiste toodete ja teenuste turule tulemine rikastab kultuuri ja kohalike inimeste maailmapilti. Sellel võib olla omakorda positiivne mõju nende äritegevusele. Nad näevad ja kogevad uusi emotsioone ja tooteid ning läbi selle võib nendel endal tulla hea idee, mida rakendada. USA-s viidi läbi uuring, kus selgus, et need üliõpilased, kes on õppinud ka välismaal, tulevad parematele ja innovatiivsematele äriideedele kui need, kes pole välismaal õppinud. See näitab, et kuluuriline mitmekesisus ja kultuuride segunemine avardab maailmapilti ja genereerida paremaid äriideid (Vandor & Franke, 2016). Eesti kontekstis oleks see väga positiivne, sest riik on üritanud ettevõtlikkust tõsta erinevate meetmete läbi, aga kõige õnnestunumaks neid projekte pidada ei saa. Lõigu lõpetuseks üks näide, kuidas kultuuride segunemine ja kohaliku turutundmine võib viia ühe maailma edukaima brändi loomiseni.
Lowenthali (1961, 1985, 1996), Yi-Fu Tuani (1971, 1974, 1991), Nicholas Entrikini (1991) ja Edmunds Bunkse. Viimane on läti päritolu ja kirjutanud raamatu ,,geograafia ja elamise kunst". Uus kultuurigeograafia- nüüdisaegne samas ajalool põhinev. Kultuuri kesksus iniemse tegutsemises. Keskenduti tähendsute seostele, liikumisetle ja ringlemistele globaalses maailmas. Uus kultuurigeograafia kui vastus repressentatsioonikriisile. Uurima hakati endiseid koloniaalmaid. Kuluuriline pööre- 1990. aastate alguses avastasid geograafid enda jaoks, et kultuur pole iiksnes ettearvamatute ja soitumatute uhjskonda mojutavate joudude kogum, vaid viis, kuidas injmgrupid mingites sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes oludes kÄituvad. Keele tähenduse ja taasesituse roll geograafias. Teksti kasutati metodoloogilise abivahendina laiemalt maalide, kaartide, maastike, skulptuuride, arhitektuuri, aga ka sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste institutsioonide tolgendamisel
annaabi.ee 
