· Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust Ärkamisaja näidendid · Koidula 1843-1886 "Saaremaa onupoeg" "Kosjakased" "Säärane mulk" · Jakobson 1841-1882 "Arthur ja Anna" · Jannsen 1819-1890 "Pärmi Jaagu unenägu" » Miks ärkamisaeg? · Ajakirjanduse areng · Rahvusliku kirjanduse algus · Kuluurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus · Näitekirjanduse algus · Koolikirjanduse täiustamine · Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks
Eesti Kunstimuuseum,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum Preemiad,auhinnad Kultuurautonoomia: *Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus. *1925.a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: -Rahvusvähemused sakslased,venelased,rootslased ja kõik rahvusgrupid,kelle arv ületas 3000 piiri -Õigus kultuuromavalitsuste asutustele -Õigus asutada emakeelseid koole,teatreid,kirjastusi jam *Kultuuriomavalitsuse lõid sakslased ja juudid Kuluurielu üldised arengujooned: *Professionaliseerumine-elukutselised kirjanikud,kunstniku d,muusikud,näitlejad,teatrid,koorid,orkestrid. *Eesti keele kaasajastumine *Emakeelse hariduse laienemine *Tippintelligentsi teke *Haritlaste kutseliitude teke *Kultuurikontaktide laienemine Suunad: *1920aastate algul impressionism,ekspressionism *1920aastate keskel uusrealism *1930aastate II p riigi soositud rahvuslikkus,ajaloo heroiseerimine Iseseisev töö: Õp. Lk 62-63 *Kirjandus-,muusika-,teatri-
*Kultuuromaavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi *Kultuurautonoomia andmine Eesti rahvusvähemustele täitis täielikult oma ülesande *See tugevdas Eesti mainet maailma avalikkuse silmis, kuna Eesti oli kahe maailmasõja vahel ainu Euroopa riik, kus rahvusvähemustele kindlustati sedavõrd suured õigused Kultuurielu üldisi arengujooni *Omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kuluurielu, mille käigus kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur *kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja selle kasutamisvaldkonna laiendamine *Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu suhteliselt ahtasse voolusängi *1920
annaabi.ee 
