- Defineeri lainebaas sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure Kulutusrannikud kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? Ränimuda Punane savi Karbonaadid Lubimuda - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? Mandrilähedal - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp)
Defineeri lainebaas – sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure § kulutusrannikud § kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? § Ränimuda § Punane savi § Karbonaadid § Lubimuda Ablatsioon – liustiku aurumine või sulamine Liustikujää – hästi kokkupressitud firnide hulk Firn – killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri.
Tuul pühib ranniku lähedalt pinnavee minema, ja sügavamalt kekrib asemele külm vesi. Globaalne hoovuste süsteem. Tsunaami tekib üldiselt maapinna suure osa liikumisel mere all (maavärin). Tsunami lainekõrgus pole väga suur, kuid veemass on nii tohutu, et see ei sumbu. Setete järgi saab leida infot ka minevikus toimunud tsunamide ja nende sageduse kohta. (Nt.indoneesias) Maateaduste alused I (12.okt) Rannikukeskkonnad. -kulutusrannikud : esineb ranna-astang, pank. Rannajoon taandub, jääb alles veealune murrutuslava. Murrutuslava sügavus on vastavuses lainete vee alla ulatuva mõjuga (poole lainepikkuse sügavale). -kulutusrannikute õgvendamine : väljaulatuvad rannaastangud, neemikud jms abradeeritakse kiiremini. -kuhjerannikud : rahulikes tingimustes kantakse setted rannale, tormidega sellelt jälle eemale (kuni poole lainepikkuse sügavuseni). Kui lained langevad rannale nurga all, toimub rannajoone nihkumine
annaabi.ee 
