V:Järsakrannad:Rannamõisa, Muuksi, Ontika, Panga pank. Lauskrannad:Möldri moreenrand, Möllirand Sääril, Panga pank. 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V:Eesti peamised kuhjelised rannad on liiva-, mölli- ja kruusa- veeristiku e kliburannad. Kuuva- ja kliburannad on kujunenud lainetusele avatud rannikulõikudel. Tormilained randadel on aga rannavall sagely kaetud luidetega, mille on kuhjamud tuul. Kulutusranna tüüp on nt paerand, otse rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud. Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul?
Kui sügavale ulatub veeosakeste liikumise mõju ? - ½ laine pikkust Järsk e pankrannik Laugrannik Ülekaalus lainete kulutav tegevus Ülekaalus kuhjuv tegevus Rannaastang säilib Mere põhi madal , rannavallid, maasääred Miks sadamate suudmed mõnikord ummistuvad? -Sest jõgi kannab setteid ja pikkiranda satub setteid. Miks võib sadamaehitiste ligiduses põhjustada kulutusranna teket? sadama enda ehitistest Miks on üldse vaja uurida, kuidas setted rannikul liiguvad ? selle järgi saab arvestada kas on mõtekas maja sinna ehitada Jõgede toitumine : 1. vihmavesi 2. lume sulavesi 3. põhjavesi 4. liustiku vesi Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava , transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. - jõe suure langu korral on voolukiirus suur, kulutades ja transportiv tegevus suur, kuhjav tegevus väike
annaabi.ee 
