70% maailma inimestest elab rannikualadel. 15 suurimast linnast alub ranniku või jõesuudmealal. Merede tõustes tungib sool põhjavette, mis jätab elanikud ilma joogiveest. Rännete teke on paratamatu. Himaalaja kõrgemates mäetippudest taanduvad igilumi ja liustikud. Need liustikud mängivad tähtsat rolli veetsüklis. Need püüavad endasse vihmavee ja vabastavad selle suvel lume sulamisel. Meie seame ohtu kliimatasakaalu, mida oleme lasknud toimuda üle 20 000 aasta. Üha enam kulutuld tungib meie suurlinnadesse . Need halvendavad veel omakorda kliimasoojenemist. Need puud vabastavad põledes süsinikdioksiidi. Siberis on pidevalt nii külm,et maapind on koguae külmunud, seda nimetatakse igikeltsaks. Selle pinnase all peitub klimaatiline ajapomm ehk metaan. See kasvuhoonegaas on 20 korda võimsam kui süsinikdioksiid. Kui igikelts sulab, pääseb metaan välja ja põhjustab kasvuhooneefekti, mis väljuks kontrolli alt ning mille tagajärgi ei oska keegi ennustada
tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega nö "materda" tuld nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast. Võimalusel tuleks oksi niisutada. Käepärastest kodusleiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel raudreha, sellega saab kustutada kulupõlengut ja samblapinnast. Sammal rehitsetakse alloleva liivaga segi, reha tagumise poolega saab kulutuld kustutada rullides põlevat materjali maha. Labidaga on võimalik materdada tulekolded ja kasutada seda pinnase pööramiseks. Labidaga saab tulele mulda vm tulele peale loopida, seda tuleks teha piki tulerinnet. Mulla võtmiseks on mõistlik kaevata mulla võtmise augud, et iga labidaga kustutaja ei peaks rohukamarat lahti kaevama hakkama. Vee kasutamise võimalusel võiks teiste võimalike majapidamises leiduvate anumate seast
annaabi.ee 
