kapitalistide monopoolsel (ainuõiguslikul) tootmisvahendite omamisel. Marx küsib: kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusetele , kuidas saab siis sellises olukorras üldse tekkida kasum? Vastus peitub tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtustega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks aga ei kulu terve päev, ülejäänud aja päevast, mis üle jääb, kulutabki tööline ettevõtte hüvanguks. Sellest ka Marxi tinglik tööpäeva jagamine vajalikuks ja lisaajaks. Sellest lisaajast tekib aga kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse temalt ära tasuta tehtud /loodud produkt, teda kasutatakse ära. See sai üldse võimalikuks aga tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid enda kätte tohutuid varasid ja tootmisvahendid langesid nende monopolseks omandiks.
Kui Eestis on jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi töötajate vahel peaaegu pooleks,siis ülejäänud OECD riikides on omavalitsustel üldiselt suurem osakaal. Igasuguste rahvusvaheliste võrdluste juures on oluline meeles pidada, et pole olemas ühte ja õiget avaliku sektori suurust. Töötajate arvu mõjutavad oluliselt nii riigi kulutuste prioriteedid kui ka erasektorile teenuste delegeerimise aktiivsus. Võrreldes teiste OECD riikide keskmisega kulutabki Eesti oluliselt rohkem raha tööjõumahukatesse haridusse ja kultuuri, samal ajal veidi vähem tervishoidu. Teenuseid eelistab Eesti riik keskmisest enam ise pakkuda kui sisse osta. Sarnaselt Eestiga on teisteski riikides avaliku sektori hõive suurus üsna püsiv. 5. Avaliku poliitika vahendid/ instrumendid ja nende valikutega seotud problemaatika? Loeng nr 3 lk.2 *Instrumendid - õiguslikud instrumendid seadus, määrus vm õigusakt; majanduslikud instr.- eelarve eraldis,
annaabi.ee 
