Eluta looduse tegurid. Niiskus/sademed- vesi tõuseb ning rannaniit vee all. Päikesevalgus- liigne päike→veistel kuum ja samuti taimestik võib kõrbeda Tuul- 3. taseme taimed (õrnemad)→tugev tuul merelt→soolase vee pritsmed. Koosluse hävimine Karjatamise või niitmise lakkamisel võib pilliroog 5-10 aasta jooksul levida kogu rannaniidule. Ajapikku niit võsastub ja metsastub. Kliimakskooslus Rannaniidu kuivem osa kulustub või võsastub kadaka, lepa või näiteks pajuga. Ajapikku metsastub. Keskkonnaseire 2011 Kasutatud materjalid http:// www.pky.ee/siselinkide_materjalid/Rannanii tude_hoolduskava_2011.pdf http:// rannarohumaad.weebly.com/selgrootud-loo mad.html http://www.roheline.ee/books/kkj296.html# Rannaniidud - paljudele taime- ja loomaliikidele soodus maastikutüüp http:// www.matsalu.ee/teejuht/maastikud/rannanii t Tänan kuulamast!
• harilik kärnkonn • haug Imetajad • põder • metskits • kährik • rebane Linnud • suurkoovitaja • kiivitaja • mustsaba-vigle • tutkas • mudatilder • rukkirääk • soo-loorkull • täpikhuik • rohunepp Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? Luha hooldus • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. Luha niitmisega seotud probleemid • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 4,6 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga.
masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 7 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets. 3.5. Luha niitmisega seotud probleemid. Luht on suurveeg aüleujutatud ala, jõe lammil või järverannal. Soostunud madalsood või niidud. • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. – madal toitevääruts, raske niita, koguda, transportida. 4. Rannarohumaa - on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. Teatavast siirdealast edasi eristatakse samu niidukooslusi kui sisemaalgi
annaabi.ee 
