vastuvõtmised (akteerimised); partii kuluarvestus - partii kuluarvestust kasutatakse siis, kui identsete toodete arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina; projekti kuluarvestus - eesmärgiks on leida projekti läbiviimiseks tehtud kulud. Tellimus- e tööpõhine kuluarvestust kasutatakse sellistel puhkudel, kui iga kuluobjekt (toode, tellimus, partii jne) on kindlalt eristatav teistest kuluobjektidest; iga kuluobjekt on suhteliselt suure väärtusega; iga töö/ kuluobjekt on tihti erinevate kuludega; otsekulud on võimalik kindlalt siduda konkreetse kuluobjektiga; on oluline teada konkreetse kuluobjekti kulusid. KULUDE NORMAALKALKULATSIOON on arvestus, mille puhul tooteühiku omahinda kantakse otsesed materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja eelarvelised või normatiivsed tootmise üldkulud. Kulude protsessipõhise kalkuleerimise etapid:
Kulude arvestuses on teada, kus kulud tekivad. Kulukohtade arvestuses selgitatakse välja, miks ja kus (millises osakonnas või protsessi osas) tekivad erinevad kulud. Kulukoht on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Selleks, et teha kukuobjektide ja kulukohtade arvestust, tuleb liigitada kulud lähtuvalt kuluobjektidest ja kulukohtadest. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Kululiikide arvestuses selgitatakse, lähtuvalt kulude liigituse eesmärkidest ja kriteeriumitest, milliseid (mis liiki) kulutusi ja kulusid ning kui palju organisatsioonis tekib. Ühiku kulu ja kogukulu 8 Kulude juhtimises ja arvestuses eristatakse ühiku kulu ja kogukulu.