Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 2 DIFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõtetega ning tareerida diafragma kulumõõtur. Sealjuures koostada tareerimiskõverad p=f1(Q) ja =f2(ReD) Kasutatud seadmed 1. Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul 2. Mõõtepaak veeklaasiga 3. Rõhulangu mõõteriist 4. Piesoelktriline muundur 5. Elavhõbedatermomeeter 6. Stopper Töö käik Katse viiakse läbi seitsmel erineval rõhul(1, 2, 3, 4, 5, 6, 8). Veel lastakse mõõdupaaki
1. Töö eesmärk Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kalorimetreerimise meetodil. 2. Tööks vajalikud vahendid 1.Elektrilise küttekehaga varustatud läbivoolukalorimeeter. 2.Kolbkompressor suruõhutorustikuga ja reservuaariga. 3. Manomeeter. 4. Gaasi kulumõõtur. 5. Termopaarid. 6. Potentsiomeeter. 7. Autotransformaator. 8. Vattmeeter. 9. Baromeeter. 10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter
AS Eesti AGA tarnib kõrgekvalideetilisi kaitsegaasi ja nende segusid balloonides , mille tähistus värvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest. CO2 balloonid on hallivärvi , Argoon gaasi balloonid on rohelised , AGAMX balloonil on rohelise vöö all trapetsi kujuline hall tabelikene , balloonil on kollanekrae .Lämmastiku balloonid on musta värvi. GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeltatud süsihapegaase. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumõõtur erineb teistest reduktoritest selle poolest , et tal on soojendi ja kuivendi . Ilma soojendita tekiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihapelumi , mis ummistab reduktori. Soojendis on elektriga töötav takistusspiraal. Keevitamiseks tarvitatav süsihapegaas on võrdlemisi niiske , kui vesi satub keevitustsooni laguneb see hapnikuks ja vesinikuks , halvendades õmbluse kvaliteeti. Kuivatamiseks läbib gaas seadme milles on niiskust imav silikageel.
Voolu kiirus=c*n(c-constant, n-pöörete arv), kulu=kiirus*A. On olemas ühejoalised arvestid ja mitujoalised; vertikaalsed ja horisontaalsed. 31. = küsimus 29 32. Ultraheli: mõõdetakse heli kiirus päri ja vastu voolu. Teades aja erineevus saab teada ka voolu kiirus. Kiirus*pind=kulu. Elektrilised:mõõdetatakse magneetiline induktsioon E=v*D*B, B=Bmax*sin(wt), Q=Pi*D^2/4*v 33. Soojusarvestit mõõdavad kulu ja temp.erinevus, ehk selle sees on mingi kulumõõtur ja kaks termomeetrid. Q = m * c * (t1 - t 2 ) 0 Vedelike taseme mõõtmine 34. Vedeliku taseme (nivoo) mõõtmine. Mõõtmismeetodite ülevaade. Ujukiga nivoomõõturid. Vedeliku nivoomõõtmise seadmed võib tööpõhimõtte alusel liigitada: a) mehaanilised ehk ujukiga; b) hüdrostaatilised, mis toimivad ühendatud anumate printsiibil;
Voolu kiirus=c*n(c-constant, n-pöörete arv), kulu=kiirus*A. On olemas ühejoalised arvestid ja mitujoalised; vertikaalsed ja horisontaalsed. 31. = küsimus 29 32. Ultraheli: mõõdetakse heli kiirus päri ja vastu voolu. Teades aja erineevus saab teada ka voolu kiirus. Kiirus*pind=kulu. Elektrilised:mõõdetatakse magneetiline induktsioon E=v*D*B, B=Bmax*sin(wt), Q=Pi*D^2/4*v 33. Soojusarvestit mõõdavad kulu ja temp.erinevus, ehk selle sees on mingi kulumõõtur ja kaks termomeetrid. Q = m * c * (t1 - t 2 ) 0 Vedelike taseme mõõtmine 34. Vedeliku taseme (nivoo) mõõtmine. Mõõtmismeetodite ülevaade. Ujukiga nivoomõõturid. Vedeliku nivoomõõtmise seadmed võib tööpõhimõtte alusel liigitada: a) mehaanilised ehk ujukiga; b) hüdrostaatilised, mis toimivad ühendatud anumate printsiibil;
26 5. MÕÕTESÜSTEEMI KIRJELDUS 5.1. AS Metrosert Tallinna labori veestend Sele 5.1. Metrosert AS veestend. Valmistaja joonis. Antud stendiga saab taadelda väga erineva kuluga kuluandureid. Madalaimad voolukiirused jäävad 0,006 m3/h juurde ning suurimad kuni 65 m3/h kuluni. Kaks pumpa (5 kW ning 2 kW) tagavad mõõtmiseks vajaliku rõhu, mida saab reguleerida ka veel klappide avamise-sulgemisega. Taatlemiseks ühendatakse kulumõõtur torustikusüsteemi ning lastakse sellest läbi vastava kuluga vett. Täpne kulu sõltub juba kontrollitavast mõõteseadmest. Reeglina sooritatakse ühe mõõtevahendiga kolm katset: nimikulul (Qn), üleminekulul (Qt) ning väikseimal kulul (Qmin). Kui katsele vastav kulu on sobivaks reguleeritud, alustatakse mõõtmisega. Kõik kontrollitavate mittemehaaniliste kulumõõturite mõõtmisel saadavad andmed arvestit läbiva
annaabi.ee 
