Pinnavesi- maakore kivimite, setete poorides ja tühikutes olev vesi. Alamik-on maa-ala, mis paikneb maailmamere tasemest allpool. Maailma sügavaim alamik on Surnumere nõos Termaalvesi- maakoore kuumade kivimite kihtide poolt soojendatud põhjavesi. Litosfäär- maa tahke kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Laam- jõeoru osa, mis on perioodiliselt suurveega üleujutatud. Kiltmaa- (kõrglavamaa) orgudega liigestatud kulumistasandik, mis paikneb enamasti üle 500 m merepinnast. Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. 3.Veeressursid jagunevad: Kogu maakera pinnast on kaetud 71 % veega. Puhas vesi on hinnaline loodusvara ja seda tuleb hoida. Veeressursid ehk
temperatuur jaanuaris on põhjas -28°C, lõunas -16°C, juulis vastavalt 4°C ja 22°C, sajab 200- 500mm aastas. 1.1.2.Kesk-Siberi kiltmaa Kesk-Siberi kiltmaa asub kogu ulatuses Venemaal Leena ja Jenissei jõe vahel. Läänest piirneb ta Lääne-Siberi lauskmaaga, põhjast Põhja-Siberi madaliku, idast Verhojanski aheliku ja Kesk- Jakuutia madaliku ning lõunast Lõuna-Siberi mäestikega (Ida-Sajaanid jt). Kesk-Siberi kiltmaa keskmine kõrgus on 500 kuni 700m sügavate orgudega liigestunud kulumistasandik, millel on laavaplatoosid ja intrusiivseist kivimeist jäänukkõrgendikke. Kõrgeimad punktid on Kameni mägi (1701 m) Putorana platool ja Jenissei mäestik (1104 m). Valitseb karm mandriline kliima keskmine temperatuur jaanuaris edelas -18°C, kirdes -43°C, juulis põhjas 12°C, lõunas 20°C, aasta sademehulk väheneb läänest itta 500 mm-st 200 mm-ni. 1.2.Mäestikud ja mägismaad Leena jõest ida poole asetseb mitmeid mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja
annaabi.ee 
