Inglimaa. Suurbritannia rannajoont iseloomustavad lugematud fjordid ja lahed. Bristol, Solway Firthi, Firthi of Clyde, Humberi, Washi laht. Maa on põhja- ja lääneosas suuresti mägise loomuga. Enamasti lavajaks kulunud pealispinnaga mäemassiivid, mida omakorda läbivad sügavad orud. Suurim neist on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Maa lõuna- ja idaosas on lainjas ning madala loomuga. Neid liigestavad künklikud lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read- Costwold Hills ja Chiltern Hills. Peamised kasvavad puuliigid Suurbritannias: tamm, pöök, mänd, kask. Metsad hõlmavad 6% kogu riigi pindalast. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine tõhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas +3, lõunas +17. Keskmiselt on sademete hulk: 1000- 1500 mm aastas läänepiirkondades 600- 700 mm aastas Ida- Inglismaal. Jõgede võrgustik on riigis tihe, jõed on lühikesed ja veerohked, neist omakorda paljud
saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. 15 Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad valdavalt kaledoonia kurrutusest pärinevad vanad, enamasti lavajaks kulunud lagedega mäemassiivid, mida liigestavad sügavad orud. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas ja madalik, mida liigestavad lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read. (12 lk 22) Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, mida iseloomustab pehme talv, jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on 3 7 ºC, juulis 13 17 ºC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. Suurbritannias on saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima pehmemaks
annaabi.ee 
