aruandelist informatsiooni [6 : 165]. Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused;
tegevuste ja protsessidega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud jaotatakse näiteks alljärgnevateks kululiikideks: · ostukulud, sh. tellimiskulud · veokulud, sh. veovahendite pargi ülalpidamisega seotud kulud · veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud · tollimisega seotud kulud · laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kululiigid jaotatakse kulukontodeks ehk kulukirjeteks, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises. Kulukontod võivad omakorda koosneda paljudest erinevatest kulukomponentidest. Logistika üks tähtsamaid põhimõtteid on hinnata tegevuste ja protsesside poolt tekitatud kulusid kogukulude seisukohalt. See tähendab, et üldjuhul pole tähtis, kui suur on ühe või 18
annaabi.ee 
