8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 2.1 Algdokumendi eesmärk Algdokumendil on väga tähtis funktisonaalne eesmärk- jälgida firma tegevusi. Algdokumentide liikumise kohta tuleks sise-eeskirjadele lisada protsetuuri-reeglid, kus oleks näidatud: 1.Kus saab olema informatsiooni allikas ja kes selleks on? 2.Millised saavad olema algdokumendid ja kes neid töötleb? 3.Kes kirjendab algdokumendile kulukohta? 4.Milliste vahenditega ja kuidas saab toimuma alginformatsioni edastamine? 6 5.Kellele esitatakse informatsiooni ja millised peavad olema väljundid? 6.Ajagraafik millal toimub erinevate algdokumentide ja l6ppväljundite edastamine? Vajalik on see selleks, et maandada juba varakult teatud riske ja infomäära. Alljärgnevalt dokumentide loetelu: ·arved (müügiarved, ostuarved);
Koguseliste jaotusbaaside hulka kuuluvad, näiteks, tööaja- tunnid, masintunnid, kg, tonn, ruut- ja kuupmeetrid, töötajate arv, vahetuste arv, vahetuse pikkus, tükid, kWh jt. Väärtuseliste jaotusbaaside hulka kuuluvad, näiteks, teatud kululiigid (palgakulud, materjalikulud, tootmiskulud), käive, investeeritud kapital, varude või varade maksumus jt. Mitmed Eesti ettevõtetes kasutatavad majandustarkvarapaketid (nt Scala, Exact, SAP jt) sisaldavad ühe dimensioonina kulukohta. Ettevõtete praktikas on kulukoha olemus sageli ebaselgelt määratletud. Kui kasutaja ei ole täpselt määratlenud kulukoha olemust, võib kuluarvestuse tulemus kujuneda ebatäpseks. Praktikas esinevad sageli kaks korrastamist vajavat momenti. Esiteks, kulukohad on määratletud liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes. Peamiste tootmise kulukohtadena vaadeldakse praktikas näiteks erinevaid tootmisjaoskondi ja abitootmise jaoskondi. Paljudel juhtudel ei ole nimetatud
annaabi.ee 
