kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu
o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. o Kulukohana vaadeldakse teatavat määratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Näiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. o Kulukohtade arvestuse põhiülesanded: o · üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), o · konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, o · lähtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele, o · kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll.
kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus uldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukohana vaadeldakse teatavat maaratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Naiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. Kulukohtade arvestuse põhiulesanded: uldkulude või teatud otsekulude tekkimise jalgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, lahtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine uldkulude jaotamiseks kulukandjatele, kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. KULUKANDJATE analuus
annaabi.ee 
