Tabelis kirjeldatut võib kirja panna ka maatrikskujul. Erinevate vahetarbimiste summa vektor, liidetuna lõpptarbimise vektorile, annab tulemuseks kogutoodangu vektori ehk: x11 + ... + x1n y1 x1 + = xn1 + ... + xnm yn xn Kui tootmistehnoloogia jääb samaks, siis ühe haru toodangu kogus, mida vajatakse teise haru toodangu ühiku tootmiseks jääb samaks. Tootmistehnoloogiat kirjeldavad kulukoefitsendid. Otsekulukoefitsent aij näitab, kui palju kulub i-nda haru toodangut j-nda haru kogutoodangu ühiku valmistamiseks: xij aij = ----- xj Kõik otsekulukoefitsendid moodustavad otsekulukoefitsentide maatriksi A: a11 a1n A = an1 ann Kui avaldada otsekulukoefitsentide valemist vahetarbimine, siis saame xij = aij xj. Nüüd saame harude vahetarbimised xij asendada avaldisega aij xj: a11 x1 + + a1n xn y1 x1
Iga ava jaoks tuleb läbi viia 3 paralleelkatset. Tulemused kanda tabelisse 2.1. 6) Kui kõik mõõtmised on sooritatud, tuleb pump 16 välja lülitada. 2.5. ARVUTUSED 1. Toru ristlõike pindala, kui sisediameeter on 12,7 mm: 2. Vee tegelik kiirus 3. Vee teoreetiline kiirus w 2 = 2 gH 4. Ava kulukoefitsendi väärtus valemist V = S0 2 gH KOKKUVÕTE Sooritasime katse, mille käigus tuli leida erinevate avade kulukoefitsendid. Kirjanduses on teravaservalise väljavooluava puhul kulukoefitsiendi väärtuseks = 0,62, otsikuga ava puhul = 0,82. Katseliselt leidsime, et teravaservalise ava puhul tuli kulukoefitsent 0,49 ja 0,52 vahel , mis on väiksem kirjanduses antust, kuid sarnane. Otsikuga ava puhul jäi kulukoefitsendi väärtus vahemikku 0,63 kuni 0,67 mis ei lange kokku kirjanduses antuga. Ümardatud servaga toru kulukoefitsent tuli 0,70 ja 0,76 vahel. 3. PUMBA KARAKTERISTIKUD
annaabi.ee 
