paika kuluarvestuse põhimõtted. Samaaegselt võib kuluarvestus toimida nii ühte kui ka mitut põhimõtet järgides. Esmalt jaguneb kuluarvestus täiskulu- ja osakuluarvestuseks. Täiskuluarvestus on tehnika, mille kasutamisel jagatakse kõik kulud tooteühikutele saades sel moel ühiku kogukulud. Kulud jaotatakse omakorda otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud kantakse otse tooteühikule, kaudkulud koondatakse kulukeskusele ja alles seejärel jagatakse valitud meetodi järgi tooteühikule. Täiskuluarvestus on eelistatud näiteks hooajalise tegevuse puhul (teraviljakasvatus, turba varumine, puidutööstus), kus püsikulude arvestamine laovarude väärtusesse on 11 soovitav. Püsiva tootmise, kuid kõikuva müügi puhul on ärikasumi kõikumine täiskuluarvestuses väiksem kui osakuluarvestuses. Kuna kaudkulud on äritegevuses
1061 ] on kulukäiturit defineeritud kui majandusüksuse tegevust iseloomustavat suurust, mille muutmist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. 8 Enne kulude kogumist, analüüsimist ja kontrollimist on tähtis, et kõik kulud (töö, materjal, üldkulud jms) oleksid täpselt liigitatavad ja oleks võimalik määrata nende koht kuluarvestussüsteemis, kas otse kuluühikule või kaudselt kulukeskusele (Haldma & Karu, 1999, lk 32). Kulude liigitamise eesmärgid tulenevad kulude juhtimise ja arvestuse eesmärkidest. Nüüdisaja juhtimissüsteemides on muutunud olulisemaks kulude liigitamine lisaks strateegiliste ja taktiliste ka operatiivsete juhtimisotsuste vastuvõtmiseks, sh ettevõtte väljundiks olevate kuluobjektidele (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Jätkuvalt on kulude juhtimises
annaabi.ee 
