toodetud ühikute arvuga, et saada keskmist ühikukulu. KULUKANDJATE ARVESTUS.jaguneb: 1)ühik-kulukandja arvestus ja 2)periood-kulukandja arvestus. Kulukandjate arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide ja kulukohtade arvestus.selle valdkonna peamised ül on: 1)omahinna kalkuleerimine hinna alampiiride määratlemiseks, 2)pooltoodangu ja valmistoodangu maksumuse määratlemine ja 3)tulemusüksuste majandustulemuste määratlemine. Kulukandjatena vaadeldakse tooteid, aga järjest enam tegevusi, kuna teatud tegevuste tulemusena sünnivad tooted.tegevuspõhine kuluarvestus mõõdab kulusid ning tegevustega,kuluressurssidega ja kulukandjatega seotud tulemusi.ressursid seostatakse tegevustega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. TOOTEÜHIKU OMAHIND:annab infot, kui palju toodang tootjale maksma on läinud.muutuvad
Alati on vaja täpsustada kas me räägime tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast ( realiseeritud toodete kulu) või täisomahinnast. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind järgmiselt: Muutuvad kulud Püsikulud Tooteühiku Tooteühikute .+. Tooteühikute omahind= kogus kogus Traditsiooniliselt vaadeldakse kulukandjatena tooteid, järjest enam on hakatud vaatlema kulukandjatena tegevusi, kuna teatud tegevuste tulemusena sünnivad tooted. Järelikult hinnatakse tegevusi ja nende teostamiseks tehtud kulude optimaalsust. Nendest arusaamadest lähtudes on välja arendatud ettevõtetes tegevuspõhise kuluarvestuse süsteemid. Põhiprobleem omahinna kujundamisel on piisavalt konkreetne: kas kasutatavad kalkulatsioonimeetodid kajastavad piisavalt objektiivselt tootmiskeskkonda ja selles toimuvaid protsesse
annaabi.ee 
