Toorainena kasutatakse enamasti rapsi, mis on tegelikult küllalt levinud Eestis. Kuid rapsi kasvatamisega kaasnevad omad probleemid – soovitatakse samale pinnale rapsi maha panna ligikaudu 6 aastase vahega. See tähendab, et umbes põllupindadest 1/6 saaks Eestis igal aastal rapsi kasvatamisega tegeleda ning see ei ole kaugeltki piisav, et edukalt kasutusele võtta biodiisel. Eesti peaks hakkama mõtlema võimalusele importida rapsi sisse, mis lisaks niigi kulukale tootmisprotsessile kulusid. Lisaks sellele on rapsi mõttekas kasvatada vaid väga viljakatel muldadel ehk sellele läheb palju väetist, mis võib lõppkokkuvõttes ikkagi keskkonda reostada. Rääkimata ökosüsteemidest, mida võidakse rikkuda kui hakatakse kasvatama rohkem rapsi ning kasutama erinevaid väetiseid ja pestitsiide. Ka biodiisli tootmine pole odav lõbu, sest see peab vastama kindlatele tingimustele, et seda kasutada
o Liigisisene signaliseerimine näiteks sugulise valiku ornamendid · Värvuse füüsikaliste omadustega seotud funktsioonid o Termoregulatsioon tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini o UV kiirguse vastane kaitse näiteks inimeste nahavärv VARJEVÄRVUS + kiskjale märkamatuks jäämine (kõige riskivabam strateegia söödud saamise vältimiseks; väheneb vajadus kulukale primaarsele kaitsele, näiteks keemiline või strukturaalne kaitse) - füsioloogilised kulud (pigmentidel on ka muud olulised funktsioonid peale värvuse; energeetiliselt või muude ressursside poolest kulukas) - võimaluste piiratus (elupaiga kasutamisel; krüptiline välimus pole efektiivne igal pool) · Omadused: o iseloomulikud värvid tüüpiliselt elukeskkonnas esinevad põhitoonid pruun, must hall
annaabi.ee 
