ja lõpetamata toodanguühikutele, saadakse keskmine hind ühe tooteühiku kohta. Enamustes ettevõtetes on kuluarvestus, mis ei ole 100% ei uks ega teine. Tegemist on kombineeritud kuluarvestuse süsteemiga, kus kasutatakse elemente mõlemast süsteemist. ÜLDKULU 1. Kaudne kulu, mida ei saa otseselt tootega seostada 2.Sisaldab nii muutuvat kui püsikulu 3.Tootmise üldkulu on suhteliselt püsiv suurus. Tellimuse kulude arvestamise sammud 1. Määrata töö, mille kohta kuluandmeid koguda 2. Määrata kindlaks selle töö otsekulud 3. Valida kulude jaotusbaas(id) 4. Määrata kindlaks kaudsete kulude kogumid, mis on seotud selle tööga 5. Arvutada kaudsete kulude kulumäär jaotusbaasi ühiku kohta. Näide tootmisettevõtte baasil: Ettevõte toodab paberitööstusele masinaid. Esitati tellimus ühele masinale, selle töö koodiks pandi ettevõttes A1. masina eeldatavaks muugihinnaks 15 000 €. Ettevõtte asus arvestama masina tootmise tegelikke kulusid:
mustele vastavate hangete puhul: • ettevõtte hankega seotud kulud on suhteliselt suured • hankimine toimub teatud regulaarsusega: olemas on mõningad eelmiste perioodide andmed ning võimalus koguda jooksvaid kuluandmeid • ostja arvab, et tooteartikliga on seotud märkimisväärsed kaudsed kulud, mida ei ole seni arvesse võetud • ostja arvab, et üks või mitu seni arvesse võtmata tehingukulu on eraldivõetuna väga suur
annaabi.ee 
