uurimused. Oht bioloogilisele mitmekesisusele tuleneb: a) pestitsiidide suuremast kasutamisest võrreldes tavapõllumajandusega; b) kohalike liikide hävimisest ja asendumisest; c) kõrvaliste liikide kahjustumisest; d) geneetilise ebastabiilsuse tekkest. Pestitsiidid GM kultuuride herbitsiiditolerantsus võib kanduda üle teistele taimedele. See juhtub horisontaalse geenisiirde tulemusena ehk GM herbitsiiditolerantsete taimede ristumisel nende looduslike sugulastega (umbrohtude, aga ka kultuursortidega), mille tulemusena muutuvad need GM taimega sarnaselt umbrohumürgile allumatuks. Herbitsiidiresistentsete (HR) kultuuride kasutuselevõtt lihtsustab maaviljelust, võimaldades loobuda künnist ja kasutada laialdaselt otsekülvitehnoloogiat. Paraku on üheaegselt muundkultuuride levikuga kasvanud ka umbrohutõrjevahendite kasutamine neil kultuuridel. GM seemnete müügiargumendina on biotehnoloogiafi rmad kasutanud GM kultuuride viljelemise keskkonnasäästlikkust
taimegeenidega. Nüüdisühiskond suudab oma liikmeid ära toita tänu nn. rohelisele revolutsioonile. 1960. aastatel lõid sordiaretajad lühikese aja jooksul terve hulga senisest märksa paremate agrotehniliste omadustega sorte. Tänu nendele sortidele sööb kogu praegune maailm ning mis kindlustas Norman Borlaug'ile Nobeli rahaauhinna. Tugevaid mutageene või radioaktiivset kiirgust kasutades lasti teraviljade DNA tükkideks. Saadud muundatud DNA-ga taimi kultuursortidega ristates suudeti tükkidest leida palju uusi kasulikke tunnuseid. Tänu neile suudabki tänapäeval 6 miljardit inimest end elatada. Selle protsessi käigus tekkisid uued, seniolematud geneetilise info kombinatsioonid, mille tõttu said uued tunnused võimalikuks. Loomulikult ei uurinud sellel ajal keegi uute kombinatsioonide ohtusid keskkonnale või inimese tervisele. Kuid nagu on näidanud järgnev pool sajandit, polnud selleks ka ilmselt vajadust.
annaabi.ee 
