Kaardiväe abil kukutas ta 1762. a. keisri ning lasi selle hiljem mõrvata. Tugeva isevalitsejana juhtis Katariina II koos oma soosikutega Venemaad aastail 1762-94. Just tema valitsemiseajal kinnistusid Vene ühiskonnas Peeter I algatatud reformis. Katariina II käis ajaga kaasa. Venemaad arvestati Euroopa riigina, kus valitseb "valgustatud monarh". Katariina oli kirjavahetuses filosoof Voltaire'ga ja püüdis maailmale tõestada, et Venemaa on tsiviliseeritud kultuurriik. Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise astu. 1773.a. alustasid Uurali e. Jaiki kaskad ülestõusu. Kaskad kasutasid ära legendi tsaar Peeter III imepärasest pääsemisest. Ennast tsaariks kuulutanud Doni kasakas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale, et Peeter III kukutati seepärast, et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidis ta rahva hulgas ka laialdast
kodumaa eest, oma riigi püsimise eest ainult niisugune võitlus andis kõikidel aegadel inimestele jõudu minna otse vaenlase tääkide otsa. Igaveseks tõeks jääb järgmine: Mitte kunagi veel ajaloos pole ükski riik loodud rahumeelse majandustegevuse abil, riigid loodi alati ainult tänu liigi säilitamise instinktile, sõltumata sellest, kas see instinkt oli määratletud kangelaslikust voorusest või kavalast sala-kavalusest; esimesel juhul tuli välja aarialik töö- ja kultuurriik, teisel juhul parasiitlikud juutide kolooniad. Kui vaid ühe või teise rahva või riigi puhul võetakse ülimaks majanduslikud motiivid, on tulemuseks ainult see, et majandus ise muutub selle rahva allumise ja rõhumise põhjuseks. Saksamaal levitati enne sõda kõige laiemal viisil usku sellesse, et just nimelt kaubandus- ja koloniaalpoliitika läbi õnnestub Saksamaa jaoks avada tee maailma kõikidesse maadesse või isegi lihtsalt võita kogu maailm. Sellise usu tekkimine ise oli
annaabi.ee 
