Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai võimalikuks, et meil tekkisid rahva juhid (Jannsen ,Kreuzwald, Jakobson) ja ajalehed/laulupeod, mis kogu rahva liitsid, siis tekkis ka ühine identideeditunne(kultuurrahvuslus). Mis on siis need eesti asjad,millest eestlus omale läbi aegade elujõudu on ammutanud ? Eesti keel- kaunis, keeruline, raske ent nii omane , et kahju oleks seda kaotada. Samas peab tunnistama, et meie keel on kaunis piiratud, me ei leia tihti sõnu, puuduvad paljud kasutuskõlblikud oskussõnad, reeglid on tihti reeglite eneste pärast, sünonüüme on palju, kuid kus on sarnase, kuid mitte identse tähendusega sõnad ? Keeleuuenduseta oleks meie olukord veelgi halvem,
saadud informatsiooni, mida töödeldakse ringi rahvusliku identiteedi ja kollektiivse eneseteadvuse raamistikus. Ringitöödeldamine "ümbertöötlemine" leiab asset rahvusele iseloomulikus keeles, seda rahvust kandvas keeles. Keel omandab rahvuskultuurides (eriti eesti omas) määrava staatuse. 19 saj lõpuks jõuab Karl August Hermann nii kaugele, et hakkab koostama Eesti esimest entsüklopeediat. · Cultural nationalism (kultuurrahvuslus) Tähtsad mitmesugused kultuurikangelased, müütilised kangelased, samuti kultuurisündmused. Eriti tähtis KEEL! Kui kultuurikandja. Eesti rahvus sündis kultuurrahvuslusena. 19.saj teisel poolel toimus eestikeelse värsi aeglane üleminek baltisaksa autoritelt eestlaste kätte. Eestlaste ettekujutuses hakkas tekkima muinasaja jumalate parnass. Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi (vennastekoguduste mõju) kõrval toimub 19.saj teisel
annaabi.ee 
