maailmas. Tänaseks on Andres Mustonen seda ansamblit juhtinud juba ligi 40 aastat. 2012. aastal tähistabki bänd oma 40. Sünnipäeva. Bänd on sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes. See grupp leidis entusiasti oma nooruslikud energiad ühendada ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutada, mida loomulikult polnud ka nii lihtne saada. Nii sai Hortus Musicus oma tee ja näo. Keskne idee tuli bändi loojalt Andres Mustonenilt, kelle unistus oli minna kultuurrahvana Eestist Euroopasse kultuuri viima. Talle meeldib öelda, et ta ei vii Euroopasse eksootilisena näivat folkloori, vaid proffesionaalset maailma, või Euroopa kultuuri. Hortus Musicus on spetsialiseerunud vanamuusikale, mis on eksisteerinud 8. 15. sajandil. Bändi repertuaaris on erinevaid vana Euroopa muusikavorme, nagu näiteks Gregooriuse laul, Organum, keskaegsed liturgilised hümnid ja motetid. Samuti ka Franco-Flaami koolkonna- ja renessansi muusikat. Esindatud on ka Prantsuse
rahvakool. Aleksandri kool asutati Põltsamaa lähedal ,olude sunnil vene keelsena. Eesti rahva valguse-, pimeduse-ja koiduaeg Aastatel 1868-1870 pidas pidas Carl Robert Jakobson Tartus Vanemuise seltsis kolm eesti rahvuslikule ärkamisele üleskutsutavad kõnet. Neist esimeses viskas ta kinda baltisakslastele, kes käsitlesid ennast kultuuritootjatena ja visandab vastupidise ajaloopildi, mis kujutab eeslasti kunagise vägeva kultuurrahvana. ,,Kolm soovimist,, Jakob Hurt tõusis eesti rahvusliku liikumise liidrite hulka oma kõnega esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. Aastal. Seal sõnastas ta kolme soovina oma rahvusliku liikumise programmi. Seltsiliikumine ja rahvusliku kultuuri sünd Seltsiliikumise teke Eestlaste silmaringi avardas seltsidesse astumine. Seltsid oli kindla põhikirjaga oma algatuslikud ühendused. Euroopas levis see alates 18.sajandi teisest poolest,
annaabi.ee 
