Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu
(natsionalism). Kui räägitakse rahvuslusest mõistetakse selle all rahvuse vaimset külge ja omadust, seisundit ja põhjendust, indiviidide selliste ideede, hoiakute ja tunnete väljendust, mis moodustab rahvust koos hoidva ühiskondliku jõu. Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt põhjendas oma kõnedes ja kirjades esimesena teoreetiliselt eestlaste kui rahvuse olemasolu. Tema tõstatatud põhiküsimus oli eestlase kui rahvuse püsimajäämine ning euroopalikuks kultuurrahvaks tõusmine. Hurda elutööks sai eestlaste kultuurilise ümberkasvamise vastu võitlemine. T. Karjahärma hinnangust Hurda tegevuse kohta 19.sajandi lõpus joonistub välja "mõõdukalt kultuuriline" suund. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Teda peetakse oma vaadetes küllaltki radikaalse poliitilise suuna esindajaks. 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid.
annaabi.ee 
