t 0,6 ha inimese kohta. Seega on maailmas tervikuna metsa inimese kohta enam kui 2 korda vähem kui Eestis. Metsa pindala on jagunenud ebaühtlaselt , 64-s riigis on metsa alla 0,1 ha elaniku kohta (GFRA, 2005). Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast. Troopiliste/subtroopiliste ja parasvöötme/boreaalsete metsade pindala on suurusjärgu poolest võrdne ning valitseb trend viimaste osakaalu suurenemiseks. Kultuurpuistute ja istandike kogupindala on 7 % ja pindala 264 miljonit ha ( 2010). Raie ja muu metsakasutus on õiguslikult reguleeritud vaid umbes 12 % ulatuses maailma metsadest (2003). Kaitsealuste, otseselt bioloogilise mitmekesisuse kaitseks määratud metsade pindala on enam kui 460 miljonit hektarit, s.o 12 % metsade kogupindalast. Alates 1990-st aastast on nende pindala suurenenud 95 miljoni hektari võrra (2010).
töödes kõige tootlikumate puistute kohta ja Vb vastavalt väga viletsa kasvuga puistute kohta. Kui algsed boniteerimise tabelid olid jaotatud kahe puuliikide grupi seemnetekkeliste ja võsutekkeliste vahel, siis meil käesoleval ajal kasutatavad jaotuvad samuti kaheks, kuid okaspuud/kõvalehtpuud ja pehmelehtpuud. 16. Puu ja puistuelemendi vanuse määramine ja arvestamine. Puuliigi vanust saab määrata mitmeti:: · 1)kultuurpuistute korral saab vanuse teada dokumentatsioonist; · 2)värskete kändude või juurdekasvu puuriga võetud proovi aastarõngaste arvu järgi; · 3)kuni keskealise männi aastaste kõrguskasvude loendamise teel; · 4) ekspertarvamusena, toetudes puu välistunnustele, kasvukohale jne. Vanus antakse segapuistus igale puistuelemendile aastates. Andmete töötlemisel iseloomustatakse vanust sageli vanusklassides. Sõltuvalt puuliigist on võetud vanusklassi pikkuseks
annaabi.ee 
