1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi. Mustikad ei talu seisvat pinnavett, seepärast tasandage põld enne istutamist korralikult. Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv
kasvutingimisi mustikas vajab ja kuidas teda istuda. Samuti oli väga informatiivne mustikate paljundamise ja ka istikute hooldamise peatükk. Peale põhjalikku eeltööd tunnen end märksa kindlamini selle kultuuri kasvatamisega algust tehes. 12 Kasutatud kirjandus Aedmustikas koduleht. http://aedmustikas.weebly.com/index.html (22.05.2013 Metsa talu koduleht. Kultuurmustikad http://taimed.ee/index.php?page=113 (22.05.2013) Raamets, H. Eestis aretati oma mustikasort - Aialeht 02.09.2011 Rodoaed koduleht. 07.09.2012. Mustikas ja kultuurmustikas. Kasvatamine ja kasutamine http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013) 13
annaabi.ee 
