välimus ning rikkalik õitsemine, pidevat hooldamist Parke ohustavad avalikud üritused (ületallamine), prügi, vandalism. 5. Milline on antud koosluste osakaal Eesti looduses? 6. Kas tegemist on haruldase / kaitset vajava või kaitse all oleva kooslusega? Eestis on üle 1 200 pargi. Peamiselt on tegemist endiste mõisparkidega, kuid leidub ka linna-, talu-,kiriku- ning kabeliparke. Pargid moodustavad väga olulise osa meie kultuurmaastikust, olles väärtuslikud nii oma kultuuriliste, esteetiliste, puhkemajanduslike ja dendroloogiliste väärtuste poolest, kuid olles ka sobivaks elupaigaks mitmetele kaitsealustele liikidele (nahkhiired, kakud jt). Märkimisväärsemad Eesti pargid on võetud riikliku kaitse alla - loodusväärtuste poolest rikkamad looduskaitse alla (ca 400) ning arhitektuurimälestisena muinsuskaitse alla (293), seejuures ca 2/3 parkidest on topeltkaitse all.
eluaastal ILVES Liigikirjeldus • Suur kaslane • Keskmine kaal 10-20 kg • Tüvepikkus -115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm • Meie aladel levinud ilvesed on ühed suurimad • Eluiga kuni 15 a. Levik • Euraasia, Põhja-Ameerika Arvukus • Arvukus suhteliselt stabiilne (mõnel pool väheke langemas) • 2008 loendati 760 isendit • Enim Pärnumaal (100 isendit) • 2007 kütiti 76 ilvest Elupaik • Mitmesugused metsa-alad • Sobivad ka kultuurmaastikust ümbritsetud metsad. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Peamiselt moodustub toidurotatsioon metskitsedest, aastas sööb 40-80 kitse. • Püüab ja sööb jänest, laanepüüd, tetre, hiiri, harva koduloomi. Paljunemine • Jooksuaeg jaanuarist märtsini • Tiinus vältab 63-74 päeva • Pojad sünnivad mais • Järeltulijaid on enamasti 2-3 • Imetamisperiood kuni 3 kuud • Suguküpsed kaheaastaselt METSSIGA Liigikirjeldus
annaabi.ee 
