Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5
· -maastikud pole antud. Geograafia tilesanne on maastikud tiles leida, piiritleda ja kirjeldada. Ülesleidmisel ja piiritlemisel tuleb arvestada, et maastikud on erinevate loodusnähtuste ja inimtegevuste vastastikuse m6ju areenid ja seda vastastikust m6ju ning p6imumist tulebki kirjeldamisel avada -nagu see geograafias oli juba üldtunnustatud; · -algselt eksisteerivad ürgmaastikud (Urlandschaften), mida inimtegevus ümber kujundab kultuurmaastikeks (Kulturlandschaften). Esimesi uurib loodusgeograafia, nende ümberkujundamist aga inimgeograafia. Klassikalise perioodi olulisimaks saavutuseks oli spetsiifiliselt geograafilise regioonim6iste loomine. Eriti palju tegelesid selle kiisimusega saksa geograafid. Paul Vidal de la Blache (1845-1918) oli samuti üks esimesi geograafiaprofessoreid Prantsusmaal ja üldse kõige esimene geograafist professor Pariisi ülikoolis.
Ülikoolide juurde loodi püsivad geograafiainstituudid. Oluline saavutus: regiooni mõiste - saksa maastiku-uurijad võtsin kasutusele sõna "landschaft" e millegi poolest kokku kuuluvate alade rühm. Nende vaateid esinad kõige paremini Otto Schltiter (1872-1952), kelle järgi maa on erinevate ruumiüksuste e maastike mosaiik; geograafia ülesanne on maastikud üles leida ja piiritleda; algseid ürgmaastike, mida uurib loodusgeaograafia, on inimene ümberkujundanud kultuurmaastikeks, mida uurib inimgeog. Vidal de la Blache (1845-1918) oli samuti üks esimesi geograafiaprofessoreid Prantsusmaal. Ka Vidal de la Blache nagi geograafia ülesannet regioonide eristamises, piiritlemises ja kirjeldamises. Regiooni nimetas ta "pays", mis pr k tähendab peaaegu tapselt sama, nagu eesti keeles "maa". Vidal hindas regioonide eristamisel ja piiritlemisel klassifitseerimise formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks.