kõike rahvapärast, nüüd hakati eesti keele erinevust hindama. Eestlased ise hakkasid seda sealt peale arendama. Uus kirjaviis, mille arendasid välja E. Ahrens ja kasutusele julgustas võtma F. R. Kreutzwald võeti vastu 19. sajandi teisel poolel ning on kasutusele siiani. Siiski tänapäevastele keelenormeeringutele pandi alus 20. sajandi esimesel poolel, kui Noor- Eesti liikumine mõistis, et eesti kirjakeel jääb paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Mõningaid tähelepanekuid eesti keelest: Eesti keeles on 14 käänet, eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale.
Karl August Hermann- võttis kasutusele eestikeelsed terminid(käändenimetused) 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul? Keeleuuenduse algatas 20.sajandi alguses Noor-Eesti liikumine, mis mõistis selgelt, et eesti kirjakeel jäi oma paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aavik mõtles välja sõnu (roim,laup,tõik,sark,süüme, veenma jpt.) Morfoloogias on tema suurimaks uuenduseks lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamien (õnnelikke, vorme, kohti, mustim, lõdvim jne). Süntaksi alal on aga J. Aaviku olulisim uuendus kõrvallause saksapärase sõnajärje (SOV) asendamine V2 sõnajärjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel?
annaabi.ee 
