1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism
Iga uurija peab olema teadlik, et uurijana ta ise ka tõlgendab tähendusi. Tähendusi pole algupärases mateerias olemas, sest tekivad alles lugedes. Kelle käes on tähendus? - Tähenduse määrab teksti autor. - Tähendus on tekstis. - Tähenduse loob kuulaja/lugeja. Kirjalikus tekstis on peale sõnade õigekirjasüsteem, esiletõstetud kohad, küljendus- ja kujundusmärgid, konventsionaalsed esitusviisid (nt tabel, skeem). Neid pole aga keeles sees, vaid need on kultuurivalikud. Kirjalik tekst pole suulise kõne tuletis, vaid on jagamatu tervik, kus kirjutatusel ja kirjalikul kultuuril on oma tähendus. Tekst erineb sündmusest, mida see kirjeldab. Teksti peab olema võimalik vaadata eraldi teksti ja reaalsusena. Tekst nimetab asju, jagab asjad teadaolevateks ja uuteks, väljendab suhtumist – seda kõik teeb ainult tekst, sest maailmas pole tegelikult teema-reema jaotust, hukkamõistu või ebakindlust jne
annaabi.ee 
