uurimisse. Formuleeriti rida seadusi, mille järgi taju organistasioon püüdleb tasakaalu ja stabiilsuse poole kõige lihtsamal või harjumuspärasel viisil. · Psühhoanalüüs ja freudism- irratsionaalset elukäsitlust süvendav ja tarbijavalikule või hedonistlikule mentaliteedile kaasaaitav ning ääretult spekulatiivne teooria, mis siiski on avaldanud tugevat mõju kogu psühholoogiale ja ka muudele kultuurivaldkondadele (kirjandusele, kujutavale kunstile, teatrikunstile, humanitaarteadustele, inimeste maailmapildile nende eelteaduslikus psühholoogias, reklaamipraktikale ja teooriale jpm) on omane psühhoanalüüsile tervikuna. Freudismi tekkeajaks on 20.saj algus, alusepanijaks austria psühhoterapeut Sigmund Freud (1856-1939). Eritu ulatuslik huvi selle õpetuse vastu oli peale Esimest maailmasõda.
distantseerumist varasemast eesti kirjandusest. Luules ja proosas selgelt näha sümbolistikke ja impressionistlikke jooni. 1914-1916 : süvendas suundumisi, tõi uuendusi modernistlikus laadis. "Noor-Eesti" taotles laiemaid kultuurilisi eesmärke kui ainult kirjandusega seotu. Kujundati käsitus uuest eesti kultuurist ja kunstist, mis ühendaks endas rahvuslikku, euroopalikku ja idividuaalset alget. Tähelepanu pöörasti erinevatele kunstiliikidee, kultuurivaldkondadele. Mingilmääral pühenduti ka teatri- ja muusikaellu. Oluline osa rühmitusel on keeleuuendusliikumises. Samuti oldi huvitatud filosoofilistest probleemidest, poliitilistest tõekspidamistest. 34. F. Tuglase elu ja looming (roll kirjandusideoloogia kujundajana jm). Friedebert Tuglas (1886-1971) - gümnaasium ja ülikool poolikud, selle korvasid suur lugemus ja 1906-1917 pealesurutud paguluses saadud kultuurikogemus, hilisem enesetäiendamine.
annaabi.ee 
