astani. Ta oli tehnilise haridusega ohvitser, kes varem oli olnud kindralstaabi käsundusohvitser ja sidepataljoni ülem. Ta lähtus raadiotöös arusaamast, et raadio on oluline eelkõige kultuurivahendina. Nõukogude okupatsiooni ajal saadeti Siberisse vangilaagrisse, siis asumisele. RH riigistamine oli tihedalt seotud poliitilise reziimi tugevdamisega: kui algusaastatel nähti raadios kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustati ka selle integreerivat rolli ja võimalust RH kaudu propagandat eha. Seda näeme ka saatekavas tehtud muudatustest. Programmi koostamisel võeti suund rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele. Näiteks peeti loenguid Vabadussõjast, võidupühast, sõjaväest, VälisEesti päevadest, kaitseliidust. Patriotsimi sisaldasid ka lastesaated. Raadios hakkasid esinemas käima ka valitsuse esindajad.
tehnilist kvaliteeti ega programmi mitmekesistada. 1932 hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu mis tähendas passiivsust poliitilises mõttes. Majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga seoses riigistati raadio 1. juulil 1934, mis aitas parandada programmi sisu ja tehnilist kvaliteeti. Ringhäälingu riigistamise seotus uue poliitilise reziimi tugevdamisega ilmnes kohe. Kui raadio algusaastatel nähti ringhäälingus kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustasid riigijuhid laiemalt selle integreerivat funktsiooni ja võimalust teha propagandat. Sellele osutavad selgesti raadio saatekava muutused: suund võeti rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele, peeti loenguid vabadussõjast, võidupühast, kaitseväest. Patriotismi sisaldasid laste- ja noorteprogrammid. Valitsuse esindajad hakkasid raadios esinemas käima. Ka raadio
annaabi.ee 
