on üpriski suur ja võib lähinaabritega võrreldes ületada soomlaste oma, kelle kollektivistlikus on eestlaste omast suurem (vt ka Hofstede 1980). Eestlaste ruumikasutust uurisin küsitluse teel, kus olid ette antud situatsioonikirjeldused nelja võimaliku käitumisvariandiga. Situatsiooniküsimused jagasin kolme rühma: kodune keskkond, töökeskkond ning suhted väljaspool kodu ja tööd. Analüüsides vastanute valikuid, kõrvutasin neid Hofstede ning Hall'i kultuuriuuringutega. Vastustest selgus, et eestlased ei ole eriti teadlikud, milline on mitteverbaalsete märguannete, sealjuures ruumikasutuse osa vestluse õnnestumise või ebaõnnestumise korral. Samuti ilmnes, et inimeste väärtused võivad teiseneda sõltuvalt suhtlussituatsioonist ning keskkonnast. Kehakeel. Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit: 1
erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault.
annaabi.ee 
