alusdistsipliine, sest võimaldab läbi semiootilise käsitluse kirjeldada nii kommunikatsiooni kui ka metakommunikatsiooni, mõista märgisüsteemide tõlgitavuse astet ja siduda neid protsesse intertekstilise ja interdiskursiivse ruumiga tänapäeva kultuuris" (Torop&Sütiste 2007: 558561). ,,Tänases tõlketeaduses lähenevad semiootikale mõned tendentsid, mille tunnuseks on tõlketegevuse sidumine kultuuriuurimisega (cultural studies) või kogu tõlketeaduse asetamine kultuurikontaktide uurimise konteksti interkultuurilise distsipliinina (intercultural studies). Selline perspektiiv jätab pitseri ka uuema tõlketeaduse arenguetappide eristamisele. Esmalt tuuakse esile polüsüsteemide teooria mõju, eritletakse tõlkediskursusi ja otsitakse tõlkele kohta vastuvõtva kultuuri diskursuste hierarhias. Teisel etapil tuuakse esile tõlkija ja teksti sõltuvus konkreetsest situatsioonist
näeb kultuuri eeskätt kui osa teatavast sotsiaalsest korrast, intellektuaalset tegevust kui sotsiaalse tegevuse poolt kujundatut. Üks olulisemaid materialstlikke filosoofe oli Karl Marx, kellest aga juttu järgmises loengus. Kulturwissenschaft Hegel + Kant ja idealism Dilthey hermeneutika (Geistwiss. Naturwiss.) Kulturwissenschaft 20. saj Saksa kultuuriuurimisel oma traditsioonid võrreldes angloameerika kultuuriuurimisega (cultural studies kinnistub siin alles 1990ndate lõpus). Kulturwissenschaft kui ,,Geisteswissenschaft heute" (Geisteswissenchaft Naturwissenschaft) Erinevus selles, et ei püüta mitte ühe inimvaimu tuvastamise poole, vaid väärtustatakse kultuuri mitmekesist komplekssust. Antropoloogiale lähedane avar kultuuridefinitsioon. Püüd interdistsiplinaarsuse suunas mitte ühe kultuuri uuriva distsipliini sees, vaid kõigi vahel (filosoofia, ajalugu, kirjandusteadus, kunstiteadus jne).
annaabi.ee 
