iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat Uurimus käsitles vaid tööga seotud väärtuseelistusi
eristada ühes või teises perioodis rohkem alajaotusi ning leida erinevatele perioodidele määratlevaid atribuute ja võimalikke muutumispõhjuseid (Postlewait 1988). Ka eesti ajaloolased (nt. Enn Tarvel, Lauri Vahtre) on osutanud vajadusele eristada Nõukogude Eesti puhul teatud all-perioode, mis üldises plaanis jagunevad stalinismi ajaks, sulaperioodiks (nn. lootuse ajaks) ja sotsialismi stabiliseerumiseks (sh. stagnatsiooniks) – kuni sotsialismi lagunemiseni, „perestroikani”; kultuuriuurija Aili Aarelaid on omakorda lähtunud mentaliteediloolisest printsiibist ja vaadelnud sõjajärgset aega erineva dominandiga kümnendite kaupa: 1940.–1970. aastad kui vastavalt ellujäämiskunsti omandamise, kahepaiksuse sünni, kommunismitondi kodustamise ja elevandiluutorni ehitamise kümnendid (Annuk 2003: 17–18). Kultuuriuurimuses on nõukogude aja käsitlemise puhul rõhutatud kahte aspekti:
üldkehtivad. Edaspidi pühendus oma kaasaegse Prantsuse ühiskonna uurimisele. Nagu Goffmangi oli väga interdistsiplinaarsete huvidega ja on mõjutanud väga paljusid hilisemaid kultuurteooriaid väga erinevates distsipliinides. Refleksiivne sotsioloogia. Võiks öelda, et Bourdieu tähtsus sotsioloogiale on sama mis Geertzi tähtsus antropoloogiale. Bourdieu oli kriitiline strukturalistlike ühiskonnakäsitluste suhtes, mis asetasid indiviidi, s.h. kultuuriuurija, justkui kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida. Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu väitsis, et strukturalistlikud ja funktsionalistlikud lähenemised välistavad suurel määral agency osakaalu sotsiokultuurilistes ptotsessides. Samas leiab
annaabi.ee 
